Budapest on Ungari pealinn. Linn asub Doonau jõe keskjooksu mõlemal kaldal, Dunántúli ja Alföldi tasandiku vahel. Budapest on Ungari suurim ja rahvastatuim linn. 1,734 miljoni elanikuga on Budapest Euroopa Liidu suuruselt 7. linn. See moodustati 1873. aastal Buda, Pesti ja Óbuda linna liitmise teel.
2016. aasta rahvaloenduse andmete järgi elas Budapestis 1,756 miljonit inimest - see on rohkem kui inimesi terves Eestis!
Vikipedia andmetel on linn jaotatud 23 ringkonnaks (kerület), mida tähistatakse rooma numbritega (I–XXIII). Need omakorda jagunevad linnaosadeks (városrész).
Pärast Esimest maailmasõda ning Austria-Ungari impeeriumi
kokkuvarisemist kuulutas Ungari välja iseseisvuse, Budapestist sai Ungari
Vabariigi pealinn.
Teise
maailmasõja ajal 1944. aastal hävines osa
linnast Ühendkuningriigi ja USA õhurünnakutes.
24. detsembrist 1944 kuni 13. veebruarini 1945 piirati linna, mida teatakse
kui Budapesti lahingut. Linn
kannatas suuresti omakorda Nõukogude
Liidu ja Rumeenia vägede rünnakute all, kui kaitsepositsioonid
olid sisse võtnud Natsi-Saksamaa ja Ungari sõdurid. Rohkem
kui 38 000 linnaelanikku kaotas konfliktis enda elu, kõik jõge ületavad sillad
purustati natside vasturünnakutes.
Tuhanded juudid kaotasid
enda elu koonduslaagrites, mõnedel õnnestus tänu Šveitsi ja Rootsi
diplomaatidele pääseda.
Pärast sõda ja Natsi-Saksamaa
kapituleerumist allutati Budapest Moskva kommunistliku
režiimi mõjusfääri. 1956. aastal toimus nn Raudse
eesriide taguses Budapestis Ungari ülestõus. Pärast NSV Liidu lagunemise
protsessi algust, kannab aastast 1989 riik taas
nime Ungari Vabariik, pealinnaga Budapestis.
Aastal 1991 lahkusid
Ungarist Nõukogude väed.